{"id":1432,"date":"2022-02-02T14:22:28","date_gmt":"2022-02-02T14:22:28","guid":{"rendered":"https:\/\/kiudbetoon.ee\/?page_id=1432"},"modified":"2022-02-02T14:22:51","modified_gmt":"2022-02-02T14:22:51","slug":"kiudbetoon-porand","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/kiudbetoon.ee\/lv\/kiudbetoon-porand\/","title":{"rendered":"Kiudbetoon – p\u00f5rand"},"content":{"rendered":"

Kiudbetoonist p\u00f5randad<\/h2><\/div>

K\u00f5ige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust p\u00f5randates. T\u00e4nap\u00e4eval valatakse Eestis umbes 90% p\u00f5randatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse p\u00f5randaplaatides teraskiudusid, vajadusel ka pol\u00fcprop\u00fcleenist, plastikust ning klaasist kiudusid.
\nBetoonp\u00f5randad jagunevad alusele toetumise j\u00e4rgi:
\n\u2022 pinnasele toetuvad p\u00f5randad
\n\u2022 vaiadele toetuvad betoonp\u00f5randad
\n\u2022 tasanduskihid<\/p>\n

Aluspind<\/strong><\/p>\n

Betoonp\u00f5randa kvaliteet on tihedalt seotud p\u00f5randa aluse kvaliteediga. Seet\u00f5ttu on oluline p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu just sellele konstruktsiooni osale.
\nTavaliselt koosneb alus liivast v\u00f5i killustikust ning ta peab olema paigaldatud ja hoolikalt tihendatud 15 \u2013 25 cm kihtidena. Eriti t\u00e4htis on aluspinna \u00fchtlus. Tuleb v\u00e4ltida k\u00f5vasid ja pehmeid kohti. Aluse l\u00f5ppkihina tuleb kasutada tingimata peent t\u00e4itematerjali, et v\u00e4hendada h\u00f5\u00f5rdumist aluse ja p\u00f5randaplaadi vahel miinimumini. Samal p\u00f5hjusel peab aluse k\u00f5rgustolerants olema piirides \u00b1 15 mm.
\nTeostamaks pinnasel plaadi arvutust, tuleb m\u00e4\u00e4rata esmalt pinnase kandev\u00f5ime.
\nSamuti on vajalik kindlaks teha, et p\u00f5rand ei saaks kahjustatud aluse k\u00fclmumise t\u00f5ttu. Seet\u00f5ttu toetub p\u00f5randaplaat tihendatud killustikalusele paigaldatud soojustusplaatidele. Optimaalse p\u00f5randa projekteerimiseks tuleks kindlasti selgeks teha soojustusplaatide pikaajaline survetugevus.<\/p>\n

Koormused<\/strong><\/p>\n

Oma kasutusea jooksul m\u00f5juvad betoonp\u00f5randatele v\u00e4ga erinevad koormused. Koormused v\u00f5ivad olla paigalseisvad ehk staatilised v\u00f5i kiirendusega liikuvad ehk d\u00fcnaamilised. Koormused v\u00f5ivad m\u00f5juda aluspinnale kas \u00fchtlaselt jaotatuna, punktina v\u00f5i joonena.
\n\u00dchtlaselt jaotatud koormus, mida m\u00f5\u00f5detakse KN\/m\u00b2; N\/mm\u00b2 esineb projektides k\u00f5ige sagedasemini. \u00dchtlaselt jaotatud lauskoormust esineb praktikas v\u00e4ga harva. N\u00e4idetena vedelikumahutid, puistematerjalide hoidlad. Enamasti on koormused siiski eba\u00fchtlaselt jaotunud v\u00f5i esitatavad punktkoormustena. Samuti ei tekita \u00fchtlaselt jaotatud lauskoormus plaadis t\u00f5mbepingeid ja v\u00f5ib viia eksitavate tulemusteni plaadi konstruktsiooniarvutustes. Praktikas on sellised juhtumid \u00fcsnagi levinud. \u00dcldjuhul piirdutakse p\u00f5randale tulevate koormuste kirjeldamisel \u00fchtlaselt jaotatud lauskoormusega ning tegelike koormusskeemide valik tehakse projekteerija poolt eelnevatele kogemustele tuginedes.<\/p>\n

Punktkoormused, mida m\u00f5\u00f5detakse KN v\u00f5i N on \u00fched koormustest, mis sageli m\u00e4\u00e4ravad p\u00f5randakonstruktsiooni. Betoonp\u00f5randatele k\u00f5ige sagedamini m\u00f5juvad punktkoormused on riiulijalad. T\u00e4nap\u00e4eval on riiulis\u00fcsteemid v\u00e4ga k\u00f5rged ja mahutavad palju kaupa ning on tavaline kui \u00fchele riiulijalale rakendub 60KN punktkoormus. Sageli asetatakse kaks riiulis\u00fcsteemi \u00fcksteisele v\u00e4ga l\u00e4hestikku, mis t\u00e4hendab, et riiulite jalad on k\u00f5rvuti. Oluline on ka see millised on riiulijala tallaplaadi m\u00f5\u00f5tmed, selleks, et arvutada kontaktpinge talla ja betoonplaadi vahel.
\nKuna betoonplaadi dimensioneerimisel arvestatakse k\u00f5ige ohtlikuma koormusskeemiga, siis punktkoormused asetatakse plaadi servale v\u00f5i nurkadesse. Juhul kui on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata kindlaks t\u00e4psed punktkoormuste asukohad, siis on v\u00f5imalik vuugid planeerida nii, et punktkoormus ei satu plaadi n\u00f5rgestuskoha servale. Seega on v\u00f5imalik plaadi paksust v\u00e4hendada. \u00dclaltoodud v\u00f5imalus kehtib ainult siis, kui on kindel, et koormusskeemi tulevikus ei muudeta.<\/p>\n

D\u00fcnaamiline koormus, mida p\u00f5hjustavad tavaliselt kahvelt\u00f5stukid ning veokid on teine koormuste liik, mis m\u00e4\u00e4rab p\u00f5randakonstruktsiooni. Oluline on t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ratastele rakenduvatele koormustele. Kahvelt\u00f5stukid v\u00f5ivad olla kahekordsete ratastega v\u00f5i ilma. Sama oluline on t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka t\u00f5stukirataste materjalile. Rattad v\u00f5ivad olla kas pneumaatiliste kummiratastega v\u00f5i t\u00e4iskummist ratastega, metallist v\u00f5i vulkollaanist. Miks eelpooltoodud info nii oluline on \u2013 selleks, et m\u00e4\u00e4rata ratta kontaktpind betoonplaadiga. Vulkollaan- ja metallrattad on p\u00f5randatele k\u00f5ige ohtlikumad, kuna oma j\u00e4ikuse t\u00f5ttu on kontaktpind v\u00e4ike ja seega kontaktsurve p\u00f5randale v\u00e4ga suur (isegi kuni 10 N\/mm\u00b2). Teine suur oht j\u00e4ikade rataste puhul on see, et nad l\u00f5huvad betoop\u00f5randate deformasioonivuuke. Ratas tekitab \u00fcle vuugi s\u00f5ites l\u00f6\u00f6ke, mis l\u00f5huvad j\u00e4rjest kilde vuugi servadelt.
\nPneumaatiliste rehvidega t\u00f5stukite kontaktpind betoonplaadiga on suurem ja seega koormus rakendub suuremale pinnale. Kontaktsurve p\u00f5randale on tavaliselt kuni 1N\/mm\u00b2.
\nK\u00f5ige otstarbekam oleks see, kui projektis on antud t\u00f5stuki mark ja konkreetsed andmed (omakaal, kandev\u00f5ime, max. kontaktsurve), juhul kui on teada, milline t\u00f5stuk hoonesse tuleb.<\/p>\n

Vuugid<\/strong><\/p>\n

Vuugid on v\u00e4ltimatud konstruktsioonielemendid k\u00f5ikides betoonp\u00f5randates.
\nP\u00f5randate tegemisel esineb p\u00f5him\u00f5tteliselt kolme t\u00fc\u00fcpi vuuke:
\n\u2022 T\u00f6\u00f6vuugid,
\n\u2022 mahu- v\u00f5i temperatuurikahanemise deformatsioonivuugid,
\n\u2022 plaadi paisumise deformatsioonivuugid.<\/p>\n

K\u00f5ikidel vuukidel peavad olema j\u00e4rgmised \u00fchised omadused:
\n\u2022 p\u00f5randapind m\u00f5lemal pool vuuki peab olema \u00fchek\u00f5rgune, ei tohi tekkida \u201chammast\u201d,
\n\u2022 vajadusel peab vuugikonstruktsioon tagama, et koormuse puhul \u00fchelpool vuuki ei teki erinevaid plaadipoolte vajumisi,
\n\u2022 vuugi servad ei tohi koormuse all murduda,
\n\u2022 vuugi eradusjoon peab olema sirge ja puhas,
\n\u2022 k\u00f5ik vuugid peavad kindlustama plaadi liikumise vastavalt mahukahanemise suunale.<\/p>\n

Ilmselt on betoonplaatide kuivamiskahanemise puhul k\u00f5ige arvestatavam probleem mahukahanemisvuukide asukoht ning nende vaheline kaugus. Vuukide vaheline kaugus, mis minimiseerib kahanemisest tingitud pragunemise, s\u00f5ltub samuti betoonplaadi paksusest. Praktikas tagab minimaalse pragunemise enamikel juhtudel kahanemisvuukide vaheline kaugus ca 4,5 m. Kui on arvata, et valitud betoonisegu kahaneb rohkem kui tavaline betoon, peavad vuugid asetsema isegi \u00fcksteisele l\u00e4hemal.
\nEestis levinud praktika j\u00e4rgi t\u00e4idetakse betoonp\u00f5randate vuugid valdavalt umbes \u00fcks kuu p\u00e4rast p\u00f5randate valu. Paljude maade p\u00f5randate paigaldusjuhendites on n\u00f5ue: vuuke ei tohi t\u00e4ita enne 90 p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumist betooni paigaldamisest.<\/p>\n

Et minimiseerida betooni kahanemist ja temperatuurideformatsioonidest tingitud juhuslike pragude tekkimise ohtu, tuleb p\u00f5randasse ette n\u00e4ha kahanemisvuugid.
\nVuugid l\u00f5igatakse juba kivistunud betooni. L\u00f5iked on tavaliselt 3 mm laiad ja s\u00fcgavusega v\u00e4hemalt 1\/3 betoonplaadi paksusest. Vuukide l\u00f5ikamise \u00f5ige aeg s\u00f5ltub betooni kivinemisest. See tuleks teostada nii vara kui v\u00f5imalik, v\u00e4ltimaks juhuslikke pragude teket, kuid mitte nii vara, et l\u00f5ikamine p\u00f5hjustaks kiviaine ja teraskiudude eraldumist. Tavaliselt toimub see p\u00e4ev p\u00e4rast paigaldamist, k\u00fclmade ilmade korral \u00fclej\u00e4rgmisel p\u00e4eval.
\nVuukide asukohtade m\u00e4\u00e4ramisel tuleb arvesse v\u00f5tta kandepostide ja ruuminurkade asukohti ning muutusi p\u00f5randa laiuses. Samuti tuleks v\u00e4ltida koormuste koondumist vuugiservale. K\u00f5ige sagedamini on vuukide samm 6\u00d76 m.
\nKuiv\u00f5rd p\u00e4rast mahukahanemist vuugid avanevad k\u00fcllalt palju (1-2 mm), siis t\u00e4idetakse vuugid mastiksiga v\u00f5i spetsiaalsete vuugit\u00e4itematerjaliga, mis peab olema piisavalt tugev liikluskoormuste talumiseks kui ka piisavalt elastne, v\u00f5imaldamaks vuugi avanemist Kui vuugit\u00e4ide paigaldatakse \u00fche kuu m\u00f6\u00f6dudes betoonivalust, tekivad mahukahanemisest tingitud vuukide t\u00e4iendava laienemise t\u00f5ttu t\u00f5en\u00e4oliselt probleemid juba enne aasta m\u00f6\u00f6dumist. S\u00f5ltuvalt t\u00e4itematerjali t\u00fc\u00fcbist v\u00f5ib pragunemine tekkida kas vuugit\u00e4ites, betoonis v\u00f5i vuugit\u00e4ite ja betooni liitekohal. Kui t\u00f6\u00f6v\u00f5tja siiski ootab ja t\u00e4idab vuugid alles siis, kui pinda juba koormatakse, v\u00f5ivad vuukide servad enne t\u00e4itmist mureneda liikluse t\u00f5ttu betoonpinnal.
\nPraktilist lahendust probleemile pole veel leitud. Ilmselt on k\u00f5ige otstarbekam n\u00f5uda t\u00f6\u00f6v\u00f5tjalt vuukide t\u00e4itmist nii hilja kui v\u00f5imalik ning tuleks t\u00e4ita hiljem t\u00e4iendavalt alad, kus t\u00e4itematerjal on pragunenud v\u00f5i betooni k\u00fcljest eraldunud.
\nKuigi suurem vuukide arv (v\u00e4iksem vuukide vaheline kaugus) v\u00e4hendab pragunemist, on vuugid siiski betoonp\u00f5randa n\u00f5rgimad kohad, kust algavad tavaliselt probleemid. Seet\u00f5ttu on t\u00e4nap\u00e4eva praktikas suund vuukide arvu v\u00e4hendamisele ja vuukide vahelise kauguse suurendamisele.
\nKonstruktsioonivuukide maksimaalne soovitav vahekaugus v\u00f5iks olla kuni 8 m, arvestades kandepostide paiknemist. P\u00f5randaplaadid peaksid olema ruudukujulised v\u00f5i v\u00f5imalikult l\u00e4hedal ruudule, pikkuse ja laiuse suhe ei tokiks \u00fcletada 1,5-te.
\nPaisumisvuukide \u00fclesanne on kindlustada betoonplaadi pikisuunaline p\u00fcsivus maksimaalse temperatuuri juures. Paisumisvuukide vahekaugused m\u00e4\u00e4ratakse tabelite j\u00e4rgi s\u00f5ltuvalt plaadi paksusest, temperatuurist betoneerimise ajal ja teraskiudude hulgast. Paisumisvuugid tavaliselt k\u00fctteta p\u00f5randates ei esine.
\nEraldi t\u00e4helepanu n\u00f5uavad t\u00f6\u00f6vuugid. Eraldi t\u00f6\u00f6vuugi tarve v\u00f5ib tekkida n\u00e4iteks pikemaajaliste t\u00f6\u00f6katkestuste korral. T\u00f6\u00f6vuukides kasutatakse vertikaalsuunaliste nihete \u00e4rahoidmiseks sageli vuugiprofiile. Vuugiprofiilid on plaatide vahel v\u00f5imelised nihkej\u00f5ude \u00fcle kandma avanemisel kuni 20 mm. Profiilidest on levinumiad Omega ja Delta. Vuugiprofiile kasutatakse p\u00f5hiliselt \u201cvuugivabades\u201d p\u00f5randates. Vuugivaba p\u00f5randa alla m\u00f5istetakse p\u00f5randat, kus ei ole saetud mahukahanemisvuuke ning plaadim\u00f5\u00f5tmed on kuni 50 m m\u00f5lemis suunas. Mahukahanemispingeid nii suurel alal v\u00f5takse vastu tavap\u00f5randadest oluliselt suurema teraskiu doseeringuga. Samuti tuleb p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu betooni koostisele. Antud p\u00f5randat\u00fc\u00fcbil tuleb kasutada selleks v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud eribetooni, mille vesitsementtegur on madal ning t\u00e4itematerjalide s\u00f5elk\u00f5ver vastavalt korrigeeritud.
\nVuugivabade p\u00f5randate eelis seisneb l\u00f5igatud mahukahanemisvuukide ehk plaadi n\u00f5rgestuskohtade puudumises. Palju kasutust on vuugivabad p\u00f5randad leidnud logistikakeskustes kus liiklustihedus on v\u00e4ga suur. M\u00f5ningatel juhtudel on v\u00f5imalik vuugivabade p\u00f5randate paksust v\u00f5rreldes tavalahendusega v\u00e4hendada.<\/p>\n

Betooni mahukahanemine betoonp\u00f5randates<\/strong><\/p>\n

On hulk tegureid, mida tuleb j\u00e4lgida betoonisegu koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel, kuid paljugi v\u00f5ib juhtuda ka juba kivistunud betooniga.
\nEnamik betoonkonstruktsioonide projekteerijaid teavad, et betooni kuivades toimub mahukahanemine, kuid tihtipeale ei arvesta nad seda oma t\u00f6\u00f6des. Isegi kui kahanemise protsess on arvesse v\u00f5etud, esineb eriarvamusi parima tee leidmisel mahukahanemise kahjulike m\u00f5jude piiramiseks.
\nKui betoon saaks takistamatult kahaneda, oleks kahanemisest p\u00f5hjustatud pragunemine olematu. Kuna normaalne kahanemine on tegelikkuses takistatud vundamentide, pinnase, armatuuri v\u00f5i p\u00f5randaga k\u00fclgnevate teiste konstruktsioonide poolt, tekivad betoonplaadis suured t\u00f5mbepinged.<\/p>\n

Vead, mis p\u00f5hjustavad intensiivsema kahanemispragunemise:
\n\u2022 Liiga suur mahukahanemisvuukide vahekaugus,
\n\u2022 Saetud kahanemisvuukide liiga v\u00e4ike s\u00fcgavus,
\n\u2022 Kahanemisvuukide liiga hiline saagimine,
\n\u2022 Betoonp\u00f5rand k\u00fclgnevatest konstruktsioonidest eraldamata,
\n\u2022 V\u00e4ljaulatuvate nurkade juures t\u00e4iendavate vuukide v\u00f5i diagonaalse armatuuri puudumine,
\n\u2022 Betoonisegude kasutamine, milles tsemendi kogus liiga madal v\u00f5i vee kogus liiga k\u00f5rge v\u00f5i muude koostiosade kasutamine, mis p\u00f5hjustavad betoonisegu normaalsest suurema mahukahanemise,
\n\u2022 Puudulik betooni hooldus v\u00f5i selle puudumine,
\n\u2022 Pinnase ebatasasused ja betoonikihi paksuse k\u00f5ikumised,
\n\u2022 Vuukides j\u00e4tkuv armatuur, mis ei luba vuukidel vabalt avaneda,
\n\u2022 Suure h\u00f5\u00f5rdeteguriga pinnasalused.<\/p>\n

Kahjuks ei ole ka katsetulemused nende konfliktsete arvamuste kinnitamiseks v\u00f5i kummutamiseks alati k\u00e4ttesaadavad nagu n\u00e4itavad allpool toodud n\u00e4ited.
\nBetooni mahukahanemise laboratoorsetel uurimistel on selgunud, et ainult 34% 38-kuulisel kuivamisperioodil toimunud mahukahanemisest toimus esimesel kuul, ja 90% alles p\u00e4rast 11 kuud kuivamist. Erinevalt p\u00f5randatest said katsekehad laborites kuivada k\u00f5igis neljas suunas.<\/p>\n

Plastiline mahukahanemine ilmneb peale valu esimeste tundide jooksul, kuni betoon on veel plastilises olekus. Plastilise pragunemise puhul on v\u00f5imalik eristada kaht t\u00fc\u00fcpi pragunemist:
\n\u2013 plastiline mahukahanemispragunemine, mis enamjaolt ilmneb plaatides;
\n\u2013 plastiline paigutumine v\u00f5i vajumispragunemine, mis v\u00f5ib ilmneda massiivsemate elementide puhul.
\nM\u00f5lema t\u00fc\u00fcbi puhul on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusj\u00f5u m\u00f5jul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub \u00fclespoole. \u00dcsna tihti tekivad praod sarrusterase kohale betooni pinnal.
\nPlastiline kahanemispragunemine v\u00f5ib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see j\u00f5uab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. T\u00fc\u00fcpiline plastilise kahanemispragunemise kujuks on parralleelsete joonte seerijatena ligikaudselt 45\u00ba nurga all plaadi servast ja seda siis ca 1m vahedega. V\u00f5ib tekkida ka juhusliku mustriga pragunemine, mida nimmetatakse \u201ckaardikujuline pragunemine\u201d. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 \u2013 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust l\u00e4bivad.
\nPlastilise pragunemise \u00e4rahoidmiseks peab rakendama betooni tihendamise ja hooldamise n\u00f5udeid. Hooldusel tuleks v\u00e4ltida olukordi, millega kaasneb kiire kuivamisprotsess esimese tunni jooksul peale valu.
\nPlastilise kahanemise praod ilmnevad k\u00f5ige sagedamini suvel, tingimustes kui on soe, tuuline ja \u00f5huniiskus madal. Plastilise mahukahanemisepraod v\u00f5ivad olla v\u00e4ga s\u00fcgavad, laiusega kuni 3mm ja nende pikkus v\u00e4ga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini.<\/p>\n

Plastilise kahanemise pragude tekke suhtes on k\u00f5ige tundlikumad:
\n\u2022 k\u00f5rge tsemendisisaldusega betoonid,
\n\u2022 k\u00f5rge jahvatuspeensusega tsementide baasil valmistatud betoonid,
\n\u2022 madala vesitsementteguriga betoonid, kaasa arvatud superplastifikaatoriga betoonid,
\n\u2022 betoonid, kus on kasutatud tardumimse\/kivinemise aeglustajaid. Aeglustajad pikendavad plastse oleku aega, kuid ei m\u00f5juta kuivamiskahanemise tingimusi.
\nEttevaatusabin\u00f5ud plastilise kahanemise v\u00e4ltimiseks:
\n\u2022 valida v\u00f5imaluse korral betooni valamiseks aeg, kui ilmastik selleks on soodne, v\u00e4ltida valamist tugeva tuule ja p\u00e4ikese k\u00e4es,
\n\u2022 Alustada betooni hooldusega niipea kui v\u00f5imalik,
\n\u2022 Kasutatada pol\u00fcpropu\u00fcleenist kiudusid.
\n\u2022 Betoonivalu eel niisutada aluspinnad, raketised ning armatuur.<\/p>\n

Lisaks plastilisele pragunemisele p\u00f5hjustavad pragusid veel enne betooni tardumise l\u00f5ppu j\u00e4rgmised tegurid:
\n\u2022 betooni j\u00e4relvajumisest tingitud pragunemine armatuurvarraste v\u00f5i
\nmuude betoonplaadis paiknevate takistuste kohal
\n\u2022 pragunemine plaadi servades saalungite j\u00e4releandvuse t\u00f5ttu
\n\u2022 varane temperatuuripragunemine
\n\u2022 kahjustused liiga varasest lahtiraketamisest<\/p>\n

Kiudarmeeritud betoon kuivab valamise j\u00e4rel veel mitu kuud. K\u00f5ige paremaid tulemusi on andnud siin painutatud otstega kiud. Teraskiu m\u00f5ju v\u00e4ljendub siin selles nagu eepool omn juba \u00f6eldud, et pragude hulk \u00fcldiselt v\u00e4heneb ja need jaotuvad \u00fchtlaselt mikropragudena betoonipinnal.
\nPlastilisel mahukahanemisel v\u00e4hendavad kiudude nakkeomadused pragude teket samnuti. Teraskiudude m\u00f5ju algab alles siis, kui betoon hakkab kivistuma ja siduma ennast kiududega. Uurimised on siin n\u00e4idanud parimatena lainelise kujuga kiude.<\/p>\n

Muud p\u00f5hjused, mis v\u00f5ivad olla pragunemise allikaks
\n\u2022 Halvasti ette valmistatud pinnase eba\u00fchtlane tugi p\u00f5randaplaadile
\n\u2022 Pinnases olev paisuva savi kogumid
\n\u2022 Pinnavees v\u00f5i p\u00f5hjavees sisalduvad sulfaadid
\n\u2022 P\u00f5randale langevad arvutuslikust suuremad koormused, eriti ehitusstaadiumis
\n\u2022 L\u00f6\u00f6kkoormused
\n\u2022 Armatuurvarraste korrosioon
\n\u2022 R\u00e4ni \u2013 leelise reaktsioonist p\u00f5hjustatud sisepinged
\n\u2022 Plaadi servades ja nurkades k\u00fclmumisest ja sulamisest p\u00f5hjustatud pragunemised
\n\u2022 Muutused pinnase struktuuris k\u00fclgneva ehitustegevuse t\u00f5ttu \u2013 n\u00e4iteks vaiat\u00f6\u00f6d
\n\u2022 Temperatuurikahanemised, nagu terav temperatuurilangus koheselt valu j\u00e4rgselt
\n\u2022 Liiga varane v\u00f5i liigne liiklus ehitusstaadiumis
\n\u2022 Puudulik projektlahendus<\/p>\n<\/div>

K\u00fcsi rohkem infot<\/h2><\/div>